www.kukerpillid.ee |
Lindanise järve ääres |
Kuuldud Kaljo Veervaldilt Virumaalt täiendatud Kihnus Siina Saare poolt Sääl Lindanise järve ääres tuuled puhuvad, vett kaldal’uhuvad ja lained laksuvad, end vasta kallast vahtu viskavad. Siis mõtlen valus veel mina sala selle pääl, mis ütles nooruses mul ilus näkineiuhääl: mina kõige hingega sind tahan armasta ja ainult surm võib teineteisest ära lahuta. Sääl vaikse võsandiku vilus ööbik laksutab, tuul lehti suigutab, lind tasa laulu aa’b, mind õite sahin tasa tervitab. Siis värisesid sääl kui õiekene mäel ja kaugelt kuuldus tasane ning mahe lauluhääl. Küll seda kuulis kuu, mis ütles sinu suu, ma armuvandega sul olen olnud ikka truu. Kui ajamaru tuultega ma närtsind õnnelill, sel tormivärinal sääl mängis surmapill üht leinalugu armusügisel. Ma kaeban nuttes nüüd: tal on sest palju süüd ja vaikne kuugi tõmbas selga pika leinarüü. Üksainus silmapilk ja niikui kastetilk kaob armastus, kui elusaatust tabamas on välk. |
|