Eesti rahvalaul Kihnust
Küll olen aga kaugel käinud ma
ja mõnda valu näinud ka.
See siiski meelest ära läeb,
kui armukest ma näha saan.
Ei olnud uhke laeva pääl
kui prikk ehk park ehk sooner seal,
vaid kaljas kahe mastiga
ja madrus vaese kostiga.
Me esmalt Riiga Iäksime
ja kipsi sisse laadsime.
Viis tuhat puuda iga päev,
see väsitas me jalad, käed.
Sealjuures oli vaevaks veel
meil õppimata võeras keel.
Sest tüürman, pootsman, madrused,
kõik olid sula lätlased.
Kui Pärnu linna jõudsime,
näen oma rahvast rõõmuga.
Mis kõige armsam kuulda veel,
on oma armas eesti keel. |
