www.kukerpillid.ee |
Kui kallist kodust läksin |
Rahvalik Kui kallist kodust läksin ma kurvalt kaugele, ma kurvalt kaugele. Siis laulis kase varjus mul hella neiuke. Nii selge kui see allik on minu armastus, on minu armastus. Siis käib veel õhtu hakul su järel igatsus.
voolab vaikselt, tundmata ta vägi. Täna võid sa neidu armasta, aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad ja mõnda allikat, ja mõnda allikat. Ma nägin mõnda neidu mul naeratelevat. Ei olnud kask, ei allik nii armas ometi, nii armas ometi. Ei naernud võõras neiu mul kordki nii armsasti.
ma rõõmul rändasin, ma rõõmul rändasin ja allikat ja kaske ma jälle tervitin. Kask oli ära kuivand ja allik mudane, ja allik mudane. Mu neiu oli läinud ühe teise kaenlasse (vaat kus loll)
|
|