Viis: T.Kõrvits
Sõnad: Rahvaluule/H.Käo
Mära tõstis saba püsti
nagu kapten laevamasti.
Laevamast oli peenike
justkui naabri Leenike.
Kits kraapis kraavis sitikaid,
tal kaelas palju lutikaid.
Koer ujus lombis selili,
kits kuram kukkus külili. Kas see juhtus ilmsi,
või oli unes see.
ei ükski tont seda kindla peale
praegu kindlaks tee. Üks sipelgas oli siruli
ja sõimas vana parunit.
See parun polnud laita sell,
tal oli kullast seinakell.
Käed vestitaskus, sigar suus,
üks põrsas istus pähklapuus.
Seal kükitab tema siiani
just selle laulu lõpuni. |
